Hirm hambaarsti ees
Hambaravi hirmud on nii laste kui ka täiskasvanute seas vägagi levinud. Tänapäeval on need hirmud siiski põhjendamatud, hea hambaarsti ja tasemel ravivarustusega võib hambaarstil käik olla hoopis meeldiv ja positiivne kogemus!
Valida tuleks lapsele sobiv arst
Lastega tegelevad arstid teavad kui oluline on esimene visiit, kus laps lihtsalt tutvub ümbrusega. Hambaarst näitab lapsele leebemaid raviinstrumente ja laseb hambaravitooliga ülesse-alla sõita. Kui ravivajadus pole kriitiline, võiks reaalsete raviprotseduuride juurde asuda alles järgmisel visiidil, kus lapsele on hambaravikabinet juba tuttav ja tooli istudes tunneb laps end veidi kindlamalt.
Hea hambaarst teab, et lähtuma peab sellest, et ravida tuleb last, mitte konkreetset hammast. Laps pole väike täiskasvanu. Tema närvisüsteem on labiilne, mistõttu meeleolud vahelduvad kiiresti. Lapse mälu talletab juba väga varases eluperioodis saadud elamusi. Negatiivne kogemus lapseeas võib põhjustada edaspidist kartlikkust ja hirmu – seega tuleks valida arst, kes oskab lastega suhelda ja Teie lapsele sümpatiseerib.
Oluline on ka vanema enda suhtumine ja selgitused lapsele
Sageli närveerivad lapsevanemad liigselt, saates last hambaravitooli sõnadega “ära karda, arstitädi ei tee sulle haiget” või “puur ei ole valus” ja ongi tehtud viga, mida hiljem on raske parandada. Veel halvem on see, kui laps on kodus kuulnud täiskasvanuid või endast vanemaid lapsi rääkimas oma ebameeldivatest kogemustest hambaarsti juures. Kõige rohkem kohutab lapsi teadmatus, mida temaga hambaarsti juures tehakse. Laps avastab maailma lõputute küsimustega “miks” soovides saada oma küsimustele ka vastust. Seetõttu teeb väga õigesti lapsevanem, kes räägib lapsele, miks on vaja hambaarsti juures käia, mille pärast on vaja hambaid pesta, mida on kasulik süüa, et hambaid tervetena ja ilusatena hoida. Ei ole õige kasutada seejuures sõnu “valu”, “haiget saama” ja puurimise asemel rääkida hoopis harjakesega puhastamisest, et lahti saada sööbikutest ja pisikutest, kes hambaaugus elavad. Esimesel külastusel võiks lapsele eelnevalt rääkida, et arstitädi/onu loeb ta hambad üle.
Selleks, et üle saada lapse hirmudest tuleks lähtuda järgmistest soovitustest:
- Võimalusel tuleks valida lapsesõbralik hambaarst ja hambaravikabinet.
- Laps vajab turvalisust, seepärast on soovitav, et ta käiks ühe kindla hambaarsti juures, kellega saavutatakse hea kontakt.
- Esimene visiit hambaarsti juurde peaks olema ilma valuta ehk enne seda, kui hambasse on tekkinud suur auk. Kahjuks jõuab üksjagu lapsevanemaid esmakordselt lapsega hambaarsti juurde alles siis, kui lapsel on põsk paistes või hambavalu tõttu on mitu magamata ööd selja taga.
- Kindlasti ei tohiks enne hambaarsti juurde minekut rääkida ebameeldivatest kogemustest, last ei tohiks hirmutada süsti ega puurimisega.
- Lapsel võib olla üleüldine hirm arstide-õdede suhtes, ta võib karta nõela ja puuri. Nendega tuleb lasta lapsel tutvuda ja sellega võib esimene visiit piirdudagi.
- Järk-järgult minnakse üle tõsisemate probleemide juurde, jättes näiteks hamba väljatõmbamise kõige viimaseks.
- Väga oluline on hea koostöö nii lapse, lapsevanema kui ka hambaarsti vahel.
- Päeval, millal minnakse hambaarsti juurde, võiks planeerida ka midagi toredat, nt. kinno mineku. Nii muutub hambaarsti juurde minemise päev positiivsemaks ja lõbusamaks.
