Mis on periodontaalsed haigused?

Periodontaalsed haigused hõlmavad laia haiguste spektrit, alates gingiviidist, mis on igemepõletiku varajane staadium, kuni parodontiidini, mis on edasijõudnud haigusseisund. Need haigused on enamasti põhjustatud bakterite kogunemisest hammaste ja igemete vahel, kuid neid võivad mõjutada ka muud tegurid nagu suitsetamine, diabeet ja geneetika.

Mis on parodontiit?

Parodontiit on tõsine igemehaigus, mis mõjutab igemekude ja lõualuusid, mis toetavad sinu hambaid. See haigus areneb tavaliselt igemepõletiku kergema vormi gingiviidi tagajärjel ja on põhjustatud bakterite kogunemisest suus. Kui seda ei ravita, võib parodontiit põhjustada hammaste kaotust.

Parodontiidi peamised sümptomid

• Punetavad, paistes ja kergesti veritsevad igemed
• Püsiv halb hingeõhk või maitse suus
• Hammaste liikuvus või nende vahele tekkinud lõhed
• Taanduvad igemed, mistõttu tundub, et hambad on pikemad
• Mädaniku teke hammaste ja igemete vahel

Miks parodontiit tekib?

Kõige suurema kaaluga parodontiidi tekkel on ebapiisav suuhügieen ja bakteriaalne hambakatt, kuid on ka teisi kaalukaid põhjuseid, miks igemehaigused tekivad.

• Bakteriaalne hambakatt – kui bakteriaalset kattu hammaste pinnalt korralikult ei eemaldata, võib see muutuda kõvaks ja moodustada hambakivi. Hambakivi all olevad bakterid põhjustavad omakorda igemepõletikku.
• Halb suuhügieen – ebapiisav hambapesu ja hambaniidi kasutamine suurendab hambakatu ja hambakivi teket, mis omakorda suurendab parodontiidi riski
• Hormonaalsed muutused – rasedus, puberteet, menopaus ja menstruatsioon võivad muuta igemeid tundlikumaks ja soodustada põletikku
• Haigused – teatud haigused, nagu näiteks diabeet, HIV ja mõned vähivormid, võivad suurendada parodontiidi riski
• Ravimid – mõned ravimid võivad vähendada sülje tootmist, mis omakorda suurendab suuõõne haiguste riski
• Geneetika – mõned inimesed on geneetiliselt eelsoodumusega parodontiidi tekkeks
• Suitsetamine – üks peamisi parodontiidi riskitegureid ja võib vähendada ravi efektiivsust
• Muud põhjused – kahjustatud täidised, hammaste vale asend või kokkupuude võivad samuti soodustada parodontiidi teket

Oluline on silmas pidada, et kuigi kõik need tegurid suurendavad parodontiidi riski, ei tähenda see, et haigus tekib automaatselt. Regulaarne suuhügieen ja hambaarsti külastused aitavad igemehaigusi ennetada ja suu tervena hoida.

Millal pöörduda arsti poole?

Hambaravis on oluline probleemile varakult jälile saada, sest seda kergem on ravi. Kui sul on mõni allolevatest sümptomitest, siis konsulteeri kindlasti oma hambaarstiga.

• Veritsus hammaste pesul
• Halb hingeõhk
• Hammaste loksumine
• Igemete taandumine ja hambakaela paljastumine
• Igeme turse, punetus

Parodontiidi ravi

Ravi hõlmab tavaliselt professionaalset suupuhastust, millele võib järgneda igemete sügavpuhastus, antibiootikumide kasutamine või raskematel juhtudel isegi kirurgiline sekkumine. Kõik oleneb sellest, kui kaugele haigus arenenud on. Hammaste ja suu tervis on seotud inimese üldise tervisega, seetõttu on väga oluline parodontiit õigeaegselt välja ravida. Kuidas igemete tervis üldtervist mõjutab seletab hinnatud parodontoloog dr Justin Darby igemete tervise artiklis.

Väga oluline on hambaarsti regulaarne külastamine, sest nii saab parodontiiti ennetada. Õigeaegselt eemaldatud hambakatt ja hambakivi aitab kaugele arenenud igemepõletikku vältida.

Peale ravi on väga oluline igapäevane korralik suuhügieen, sest muidu tuleb parodontiit tagasi. Hea suuhügieen ja pidev harjamine aitab mikroobide ja hambakivi tagasi tulekut vältida.