Hammaste valgendamine

Kui soovid heledamaid hambaid, siis hammaste valgendamine võib olla abiks!

Tõsi on see, et esmajärjekorras märgatakse inimese välimuse juures just tihtipeale tema naeratust. Seetõttu on tänapäeval hammaste valgendamine väga populaarne.

Võimalusi hambaid valgeks muuta on mitmeid. Valgendavad hambapastad, soodapesu, kapevalgendus või laserravi on vaid mõned näited. Hambaid on võimalik valgendada nii hambaravikabinetis kui ka kodus.

Valgendada saab vaid oma hambaid, täidised ja kroonid valgendamisega oma värvust ei muuda. Enne valgendamist hinnatakse üle hammaste olukord: ravitud peavad olema kõik hambaaugud ning eemaldatud hambakivi. Kuna värvimuutuse põhjused on erinevad, on raske enne protseduuri täpselt öelda, kui palju hammaste värv valgendamisega heledamaks muutub.

Millal vajavad hambad valgendamist?

Hammaste värvi tumenemist võivad põhjustada toidus ja joogis sisalduvad parkained (nt. kohvi, tee, mustikad ja punapeet), suitsetamine ja tarvitatud ravimid. Elu jooksul muutuvad hambad tumedamaks hambavaaba ehk emaili kulumise tõttu, allolev tumedam hambaluu ehk dentiin tuleb rohkem nähtavale.

Mõned põhjused, miks mõnel inimesel on hambad tumedamad, teisel heledamad –

1. Inimese hambaemaili eripära – mõne inimese hammaste toon on loomuldaselt kollakam, teisel hallikam.
2. Toitumistavad – teatud joogid ja söögid, eriti need, mis sisaldavad parkaineid, muudavad hammaste tooni tumedamaks. Näiteks kohv, tee, mustikad, muststsõstrad, punane vein jne.
3. Vanus – noorena on hambaemail läbipaistvam ja peegeldab paremini valguskiiri. Vanuse lisandudes kulub hamba pindmine kiht ehk email ja nähtavale tuleb järgmine, tumedam kiht dentiin.
4. Kahjulikud harjumused – näiteks pidev suitsetamine, muudab hambad kollakamaks.
5. Ravimid – hammaste värvusele avaldab mõju näiteks lapseeas tarvitatud antibiootikum tetratsükliin.
6. Liiga suur fluoriidi sisaldus joogivees – liigne kokkupuude flouriidiga võib samuti põhjustada hammaste värvi muutust.
7. Hambatrauma – kui hammas on murdunud löögi, kukkumise või muu trauma tagajärjel, võib muutuda ka selle värv.
8. Surnud hammas – juureravi käigus puhastatakse juurekanal, kus paikneb hambanärv. Kui närv jääb hamba sisse kauemaks ajaks või korralikult kanalit puhtaks ei saada, võib mõnikord juureraviga hammas värvuda tumedamaks.
9. Vanad täidised – tänapäeval on täidiste osas küll väga suur värvivalik, kuid kui valdav osa hambast koosneb täidisest, võib hambaemail jääda täidisest erinevat tooni.

Aastakümnetega on erinevad valgendustehnoloogiad mitmekesistunud ja täiustunud ning hetke märksõnadeks on saanud kiirus ning ohutus. Allpool vaatleme erinevad meetodeid lähemalt.

Säravvalge naeratuse saamiseks on kõige ohutum pöörduda hambaravikabinetti konsultatsioonile.

Koos hambaarstiga saab välja selgitada võimaliku valgendusmeetodi, mis sobib just sinu hammastele kõige paremini.

1. Hammaste Air-Flow soodapesu ja pärlipuhastus

Neid protseduure tehakse hambaravikliinikus. Soodapesu käigus mõjub hammastele granuleeritud sooda, õhk ja veesurve, mis puhastab hambad pigmendist. Raskesti ligipääsetavad kohad, nagu tihedad hambavahed, saavad samuti soodapesu käigus puhtaks. Enne puhastust peab olema kindlasti eemaldatud hambakivi, seda soodapesu käigus ei eemaldata. Selle protseduuri käigus muutuvad hambad puhtamaks ja säravamaks.

Pärast soodapesu ja pärlipuhastust pole soovitatav kaks tundi süüa, juua ega suitsetada, sest soodapesu ja pärlipesu käigus eemaldatakse hammastelt kaitsekiht, mis taastub kahe tunni jooksul. Tulemuse säilitamiseks soovitatakse teha 1-2 protseduuri aastas.

Loe soodapesu kohta lähemalt!

2. ZOOM-valgendus hambaravikabinetis

Selle valgendusprotseduuri korral puhastatakse esmalt hambad puhastuspastaga. Seejärel kaetakse igemed igemekaitse geeliga, et valgendusgeel ei valguks hambapinnalt igemetele. Kui limaskest on kaitstud, siis kantakse hammastele valgendusgeeli, mida aktiveeritakse spetsiaalse ZOOM-lambi valguskiirtega. Protseduur kestab 15 minutit ja seda võib korrata kuni 4 korda. Protseduuri lõpus geel ja igemekaitse eemaldatakse. Kogu protseduur võtab aega 1,5-2 tundi.

Loe Zoom-valgendusest lähemalt.

3. Hammaste Sapphire valgendus

Hambavalgendussüsteem Denmat Sapphire Whitening ehk Lumismile on tõhus, kiire ja ohutu. Lumismile valgendussüsteem aitab saavutada kuni 8 tooni valgema naeratuse minimaalse ajakulu ja minimaalse hammaste tundlikkusega.

Loe Sapphire hambavalgendusest lähemalt!

4. Hammaste LED valgendus BlancOne

Blanc-One on suhteliselt uus valgendussüsteem, mis kasutab LED-valgustust koos spetsiaalselt formuleeritud valgendava geeliga, BlancOne Click ja Touch valgendusgeelid sisaldavad vaid 5,6 % vesinikperoksiidi, mille kasutamine hambavalgenduses on heaks kiidetud ka Eesti Terviseameti poolt.

Valgendusgeel sisaldab lisaks vesinikperoksiidile veel kahte koostisosa, mis muudavad BlancOne geelid seni kasutusel olnud valgenusgeelidest oluliselt efektiivsemaks ja ohutumaks.

Loe BlancOne LED valgendusest lähemalt!

5. Hammaste valgendamine kapedega kodus

Selleks võetakse patsiendi hammastest jäljendid, mille alusel hambalaboris valmistatakse kaped. Kape on individuaalne, pehmest plastmassist valmistatud vorm, mille sisse kantakse valgendusgeeli ning mis seejärel pannakse hammastele. Geeliga kapet kantakse öösel (geel on aktiivne 8-10 tundi).

Üheks kapedega valgendamise meetodiks on näiteks HealthySmile valgenduskomplekt, mida saab mugavalt kodus kasutada. Esmalt tuleb registreerida ennast hambaaarsti vastuvõtule, kes võtab kabinetis hambakaarest jäljendid. Edasi valmistatakse laboris individuaalsed kaped. Komplekti kuuluvad kaped ja spetsiaalne valgendav geel. HealthySmile komplekti kasutamine on väga lihtne ja mugav kõigi jaoks!

Loe Epp Kärsini kogemusest HealthySmile valgenduskomplektiga!

Üksiku hamba valgendamine

Kui hambareas on muutnud värvi üksik hammas, ei toimi sellele ülalnimetatud valgendusmeetodid. Sellisel juhul puuritakse hambale suulae või keelepoolsele pinnale väike auguke, eemaldatakse vana täidis ning hambasse asetatakse spetsiaalne valgendusgeel. Hambasse tekitatud auk suletakse ajutiselt täidisega ning protseduuri korratakse 3-5 päeva tagant kuni soovitud tulemuse saavutamiseni.

Hammas võib muuta värvi mitmel põhjusel:

• Trauma järgselt, nt. kukkumise tagajärjel või löögist vastu hammast
• Ortodontilise ravi järgselt, kui hambale on rakendatud liiga tugevaid ortodontilisi jõude
• Juureravi järgselt

Esimesel ja teisel juhul on hambanärv kahjustada saanud kukkumise, löögi või tugeva jõu tagajärjel. Aja jooksul muudab hammas oma värvi, muutudes sinakas-halliks. Kui hambanärv on surnud, siis vereringe hamba sees katkeb ja verevalgud põhjustavad hamba sisemise värvimuutuse. Sellisel juhul tuleb teha hambale kõigepealt juureravi ja seejärel valgendatakse hammast hambasiseselt (ja vajadusel ka väljastpoolt), et taastada hamba värv.

Kolmandal juhul on hambale juba eelnevalt tehtud juureravi, kuid osaliselt on närvikude juurekanalis eemaldamata jäänud. Sellisel juhul tuleb kõigepealt üle hinnata vana juureravi. Vajadusel tuleb teha uus juureravi ja alles siis, kui see on olnud edukas, saab hammast valgendada hambasiseselt. Tumenenud hambale on võimalik lõplik viimistlus anda ka sobiva valguskõvastuva täidise, laminaadi või krooniga.

Mida teada enne hammaste valgendamist?

Enne hammaste valgendamist peab olema eemaldatud hambakivi ja suurem hambakatt ning pigment hammastelt. Vajadusel tuleb ravida kaaries. Valgendava geeliga kokku puutudes võib katkine hammas valutama hakata.

Teada tasub, et igasugused valgendavad protsessid toimivad ainult hambaemailile, kuid täidisele või kroonile mitte. Seega, kui esihammastes on suured täidised, tasub kaaluda hoopis laminaatide paigaldamist – valgendamine ei pruugi olla sobivaim lahendus, sest sellisel juhul peab pärast hammaste valgendamist tõenäoliselt vahetama täidised välja.

Hammaste valgendamise tulemus sõltub ka sellest, millises olukorras on hambad: kollakamad hambad muutuvad heledamaks kõige paremini, järgmisel kohal on pruunika tooniga hambad, kõige kehvemini muutuvad valgeks hallikat värvi hambad.

Valgendamise püsivus sõltub hügieenist, kahjulikest harjumustest (suitsetamine) ja toitumistavadest (mida vähem kohvi, teed, mustikaid jms. tarbida, seda paremini tulemus kestab).

Kui probleem on ainult pindmine, tasub proovida valgendavat hambapastat, tõsisemate probleemide, näiteks suurte täidiste korral või juhul, kui hambaemail on sedavõrd tumenenud, et isegi valgendamisprotsess tulemust ei anna, tasub mõelda laminaatide paigaldamisele.

Päris kindlasti ei asenda valgendamine korralikku suuhügieeni.

Pärast hammaste valgendamist on soovitatav kasutada õrnatoimelisi hambapastasid, mis aitavad hambaemailil taastuda. Kindlasti ei tohiks valgendusprotseduuri järel kasutada valgendavaid hambapastasid. Kuna valgendamine rikub mingil määral hammaste kaitsekihti (mis ajapikku taastub), siis soovitav oleks nädala jooksul mitte süüa tugevaid pigmenteerivaid toite ega näiteks suitsetada.

Mis puhkudel ei ole hammaste valgendamine soovitatav?

Laservalgendust ei soovitata teha:

• rasedatele;
• rinnaga toitvatele emadele;
• alla 18 aastastele patsientidele;
• suurte täidistega hammaste puhul;
• allergia või ülitundlikkuse puhul mõne valgendusgeelides kasutatava komponendi suhtes.

Samuti ei sobi laseri või ZOOM-lambi abil valgendamine juhul, kui esineb tundlikkust valgusreaktsioonide suhtes või muud fotokemoteraapiat saavatele isikutele ega melanoomi patsientidele.

Patsiendid, kellel esineb hingamisraskusi või tugev neelamisrefleks, ei suuda läbida kogu protseduuri, kuna suu peab olema lahti korraga veerand tundi ja nii kolm või neli korda järjest. Pole soovitatav raskemate krooniliste haiguste korral.

Valgendamise vajadust saab kõige paremini hinnata ja parimat nõu anda siiski hambaarst. Seega oleks kõige parem eelnevalt pöörduda hambaarsti vastuvõtule, kes hindab spetsialisti pilguga üle sinu hammaste olukorra ja soovitab just sulle kõige paremini sobivat hammaste valgendamise meetodit.

Hammaste valgendamine kodus on viimastel aastatel kogunud suurt populaarsust, seetõttu on mitmekesistunud ka meetodid kuidas seda teha saab. Kodusteks valgendamise meetoditeks on näiteks valgendavad hambapastad, valgendusplaastrid ja hammaste valgendamine kapedega.

1. Valgendavad hambapastad – valgendava efektiga hambapastad puhastavad enamasti hambaemaili katust. Need pastad sisaldavad abrasiivseid aineid ja aktiivset geeli. Tänu sellele võib hambaemail küll veidi valgemaks muutuda, kuid rohkem põhineb heledamaks/puhtamaks muutumine siiski hambakatu, mustuse ja pigmendi eemaldamises.

NB! Abrasiivainetega valgendavaid hambapastasid ei ole soovitatav kasutada väga pikalt, sest pikaajalisel valgendava hambapasta kasutamise järgselt tekib hambaemaili kulumine ja hambad võivad muutuda külma- ja kuumatundlikuks. Pärast kuuajalist valgendava hambapasta kasutamist võiks teha pausi, kasutada õrnematoimelist pastat ja lasta hambaemailil taastuda.

2. Hambavalgendusplaastrid – tuntud ka kui hammaste valgendamise ribad. See kodune hammaste valgendamise viis on pärit USAst. Valgendava geeliga plaastrid kleebitakse hammastele mõnekümneks minutiks päevas (10 päeva järjest), geeli aktiivsed ained tungivad hammastesse ja muudavad need heledamaks. NB! Ei ole mõeldud pidevaks kasutamiseks!

3. Hambavalgenduskaped – hambaarst võtab patsiendi hammastest jäljendi (nii ülemisest kui ka alumisest hambakaarest). Laboris valmistatakse läbipaistvad kaped, mille sisse patsient kodus ise valgendavat karbamiid-peroksiidgeeli paneb. Valgendusgeeli on erineva sisaldusega: 10-, 15- ja 30 protsendilist. Soovitatav on 10- või 15protsendiline, liiga tugev sisaldus võib muuta hambad hellaks. Kaped koos geeliga hoitakse suus öö läbi, hommikul ärgates võetakse kape suust ja pestakse hambad puhtaks. NB! Kasutada võiks kapesid paar-kolm korda nädalas, et toime hammastele ei oleks väga tugev.

Pärast kahe-kolmenädalast kasutamist tuleb teha paus, soovi korral võib hiljem uuesti hambaid valgendada.

Negatiivseteks omadusteks võib olla hammste tundlikkus või kui kape suus hästi ei istu, võib selle äär igemetele suruda ja tekitada igeme ärritust. Kui geeli kape sisse liiga palju panna ja seda hakkab välja lekkima, võib geel ärritada keelt, kurku ja alla neelates ka magu.

Samas positiivseks omaduseks on see, et patsient ise saab doseerida valgendava geeli hulka. Kui patsient tunneb, et hambad muutuvad hellaks kuumale-külmale, siis saab ta teha paari päevase-nädalase pausi. Pärast valgendamist pole soovitatav süüa paari tunni jooksul, sest hambaemail on vastuvõtlikum igasugustele pigmenteeruvatele toitainetele.

Kuigi koduste vahenditega hammaste valgendamine on muutunud üha kättesaadavamaks, on siiski soovitatav enne protseduuri pöörduda suuhügienisti või hambaarsti poole, et tagada parimad tulemused. Hammaste valgendamise eel tuleks eemaldada hambakivi ja liigne hambakatt ning vajadusel ravida kaariesest kahjustatud hambaid, kuna valgendav geel võib kahjustatud hamba puhul põhjustada valu.