Mis on juureravi?

Kui kaariese või trauma tagajärjel on tekkinud pöördumatu hambasäsi kahjustus, vajab hammas juureravi.

Ravi käigus eemaldatakse nakatunud ja põletikuline pulbikude hamba seest, hammas puhastatakse ja kujundatakse juurekanalid.

Seejärel sulgetakse juurekanalid hermeetilise juuretäidisega. Pärast seda hammas taastatakse kas täidise või krooniga ning hammas funktsioneerib samuti nagu kõik teised hambad.

Loe lehelt lähemalt, mis puhul juureravi vajalik on, kuidas ravi teostatakse, mis on selle hind.

Soovid lisateavet juureravi kohta või protseduuri ajaks aega kokku leppida?

Vaata videost, mida juureravi endast täpsemalt kujutab

Maxilla dr. Ilja Pestov seletab muuhulgas:

• Kuidas aru saada, et on vaja teostada juureravi?
• Millest tekib hambanärvi põletik?
• Kuidas seda ennetada?
• Kas juureravi protseduur on valus?
• Mida tuleks jälgida pärast juureravi protseduuri
• Kuidas juureravi teostatakse ja kui kaua see aega võtab?

Ja palju muud!

Mis on juurepõletik ja mida tähendab “surnud hammas”?

Sügava kaariese või trauma tõttu võivad hamba sees olevad närvid ja veresooned ehk hambapulp nakatuda bakteritega. Selle tagajärjel tekib hambasisene põletik ja hammas hakkab valutama. Süüa on valus ning hammas reageerib temperatuuri muutustele. Mõne aja pärast sureb hambanärv ära ja enam stiimulitele ei reageeri, sellist hammast nimetatakse „surnuks“. Alguses nimetatakse juurepõletikku pulpiidiks. Selle ravimata jätmisel tekib periodontiit – põletik levib hamba ümbritsevatesse kudedesse.

Kas juureravi on valus?

Juureravi eesmärk on valu leevendamine ning tänapäevaste anesteesia võimalustega on see protseduur täiesti valutu. Siiski võib hammas peale protseduuri paar päeva tundlik või valulik olla, mõnikord on sellel ajal vaja võtta käsimüügi valuvaigisteid. Hammas võib tunduda teistsugune teiste hammastega võrreldes, siiski üldjuhul läheb see tunne üle. Väga tugeva valu või turse puhul tuleb pöörduda tagasi arsti juurde.

Kuidas ma tean, et vajan juureravi?

Nakatunud pulbiga hambad vajavad juureravi. Diagnostika käigus leiab hambaarst ravi vajavad hambad. Juureravi vajaval hambal võivad olla järgmised tunnused:

• Tugev valu söömisel või kokkuhammustamisel
• Mädapunnid või igeme turse hamba ümber
• Murdunud hammas või sügavalt murdunud täidis
• Tugev valu peale kokkupuutumist külma või kuumaga, mis jääb püsima ka stiimuli eemaldamisel
• Sügav hambaauk või värvi muutunud hammas

Kui mul on diagnoositud pulpiit aga aja möödudes valu taandub – kas see tähendab, et hammast pole vaja ravida ja see on ise tervenenud?

Ravi saamata hammastel võib äge põletik muutuda krooniliseks: sellisel juhul hammas ei pruugi valutada. Siiski põletiku püsimine põhjustab nii hamba kui ümbritseva luukoe hävinemist. Hiljem võib ulatuslikum põletik põhjustada turset, mäda teket ja veelgi tugevamat valu. Pöördumatust pulpiidist hammas ise ei tervene, kuna pöördumatu pulpiidi tagajärel sureb hambanärv ära. Peale leebemat ärritust (näiteks täidise vahetamise järgselt) võib hammas tundlikuks muutuda; sellist olukorda nimetatakse pöörduvaks pulpiidiks. Mõnikord läheb selline tundlikkus üle, hambanärv jääb ellu ja hammas edasist ravi ei vaja. Kas tegemist on pöörduva või pöördumatu pulpiidiga teeb diagnostika käigus selgeks arst.

Kas juureravi kindlustab hamba paranemise või võib juureravi ka ebaõnnestuda?

Juureravi edukuse protsent on üle 95%, siiski 100%-lisest edukusest rääkida ei saa. Protseduur võib ebaõnnestuda mitme asjaolu tõttu. Palju sõltub juurekanalite anatoomiast ja sellest, kui ulatuslikult on hammas lagunenud. Juhul kui ravi käigus ei õnnestu juurekanaleid piisavalt hästi puhtaks teha või täita, jäävad bakterid hamba sisse ja tekib krooniline põletik. Ravi ei pruugi õnnestuda kui juurekanalid on väga kitsad või kõverad, ning kui põletik on juba liiga ulatuslikuks muutunud. Kui hammas ei ole korralikult taastatud või on uus hambauk tekkinud, võivad bakterid uuesti hamba sisse sattuda ja uut põletikku tekitada. Juure mõraga hambad ei allu ravile. Tõsised üldtervise haigused võivad samuti paranemist takistada.

Mis saab juhul kui juureravi ebaõnnestub?

Juureravi ebaõnnestumise korral teostatakse korduv juureravi ehk juureravi ümberravi. Mõnikord tehakse ka juuretipu kirurgilist puhastust. Ümberravi alternatiiviks on hamba eemaldamine. Milline lahendus on kõige parem sõltub konkreetsest olukorrast.

Ükski hamba asendamise viis ei ole naturaalsest hambast parem, seetõttu kaasaegne hambaravi üritab päästa võimalikult palju oma hambaid. Kui aga juureravi ebaõnnestumise korral tuleb oma hammas eemaldada, saab selle asendada näiteks implantaadiga.

Millest kujuneb juureravi hind, kas see on kallis?

Juureravi hind kujuneb ravi keerukusest (näiteks sellest kas tegemist on esmase või korduva juureraviga), hamba tüübist (esihammaste ravi on reeglina odavam kui tagahammaste puhul). Mida vähem on hammas lagunenud seda odavam on ka selle taastamine. Mirkoskoobiga juureravi on tavalisest juureravist kallim. Juureravi võib olla kaks kuni neli korda odavam kui selle alternatiiv ehk hambaimplantaat. Juureravi indikatiivsed hinnad leiab Maxilla hinnakirjast. Konkreetne ravi maksumus selgub ravi käigus.

Väga tihti on oma hamba säilitamine palju mõistlikum kui eemaldamine ja asendamine kunstliku alternatiiviga. Juureravi vajalikkuse ennetamine korraliku suuõõne hügieeni ja regulaarsete kontrollidega hambaarsti juures on palju odavamad kui keerulisemad ja aeganõudvamad hambaravi protseduurid.

Mis on mikroskoobiga juureravi ja miks on see parem tavalisest juureravist?

Mirkoskoobiga juureravi on kõige kaasaegsem viis juureravi teostamiseks. Tänu väga heale suurendusvõimele võimaldab mikroskoop ravida hambaid oluliselt täpsemalt kui paljaste silmade või luupidega. Seetõttu on mirkoskoobiga teostatud ravi õnnestumise tõenäosus kõrgem. Juureravi puhul on mikroskoobi kasutamine eriti oluline, kuna hamba sees olevad juurekanalid võivad olla nii peenikesed, et neid pole ilma suurendusteta nähagi.

Loe mikroskoobiga juureravist lähemalt!

Mitu korda pean juureravi teostamiseks hambaarsti juures käima?

Tihtipeale on ravi teostamine võimalik ühe visiidiga (arsti juures, kes on spetsialiseerunud juureravile), siiski sõltub see ka põletiku ulatusest, visiidi pikkusest, arsti oskustest ja kogemusest. Enamikul juhtudel piisab kahest või kolmest viisidist. Sellele võivad lisanduda hamba restauratsiooni (täidis või kroon) tegemiseks vajalikud visiidid.

Kas hambajuurepõletikku saab kuidagi ka koduste vahenditega ravida?

Koduste vahenditega saab leevendada hambavalu: kõige paremini aitavad valuvaigistid (näiteks Ibuprofeeni ja Paratsetamooli kombinatsioon), mõnikord annab leevenduse külm kompress või suu loputamine soolveega, tuimastava toimega kurgutabletid.

Siiski ei aita need meetodid põletiku vastu, kuna põletiku tekitab hambasisene nakkus (infektsioon) ja efektiivselt saab seda ravida ainult hambaarsti juures.