Tarkusehammastesse soovitatakse suhtuda individuaalselt. Kui hambad ei ole lõikunud suhu 20.eluaastaks, on röntgenipildi järgi lõualuus viltu ja sügaval ning neile ei ole õigesse asendisse lõikumiseks küllaldaselt ruumi, tuleb hambaarstil koos kirurgiga otsustada, kas need eemaldada või mitte.

Kui tarkusehambal puudub ruum suhu lõikuda ja kui tema kasvuga kaasneb põletik, siis tavaliselt eemaldatakse probleemne tarkusehammas. Seda tehakse tavaliselt hambaravikabinetis või väga raskel juhtul ka haigla tingimustes. Parim iga tarkusehammaste eemaldamiseks on 17-18.eluaasta. Selles vanuses ei ole tarkusehamba juured veel lõplikult moodustunud ja luu on elastsem. Seetõttu on operatsioon vähem traumaatiline ja pealegi paranevad haavad noortel kiiremini.

Enne operatsiooni. Enne kui kirurg teeb tarkusehamba eemaldamise vajalikkuse kindlaks, teeb ta suu läbivaatuse, röntgenpildi ning räägib patsiendile võimalikest ekstraktsiooni tagajärgedest. Patsiendi kohta nõutakse põhjalikku tervisealast infot, pöörates erilist tähelepanu allergiatele, ravimitele ja terviseprobleemidele, mis võivad operatsiooni ja/või anesteesiat mõjutada. Kui tarkusehammas on eelnealt põhjustanud ägedat põletikku, siis enne hamba eemaldamist, tuleb põletik kindlasti välja ravida.

Operatsioon. Peetunud tarkusehamba korral tehakse igemesse lõige ning igemeserv pööratakse tagasi nii, et hammas on nähtaval. Kui tarkusehammast katab luu, siis see eemaldatakse enne hamba eemaldamist. Hammas võidakse eemaldada korraga ühes tükis, või lõigatakse see eelnevalt osadeks, mis siis ühekaupa eemaldatakse. Tavaliselt kestab kirurgiline protseduur kuni 1 tund, kuigi see aeg võib varieeruda olenevalt tarkusehamba asendist.

Pärast operatsiooni esinev valu, põse turse, kerge veritsus, neelamise valulikkus, suu avamise takistus ning väike palaviku tõus (kuni 38,5 kraadini) on normaalsed nähud, mis kaovad paari päevaga. Kui need nähud peaksid süvenema, siis võib kahtlustada põletikku, mis vajab ravi. Kindlasti tuleks kirurgi informeerida seisundi halvenemisest.

 Võimalikud tüsistused:

  • Alalõualuus võib tekkida mõnikord tuimestussüsti või operatsiooni käigus närvi vigastus, kui tarkusehamba juured ulatuvad alalõua närvini. Nii võib keel või alahuul jääda tuimaks, kuid see kaob mõne aja jooksul. Närvivalud kaovad enamasti mõne nädalaga.
  • Ülemise tarkusehamba eemaldamise ajal võib tekkida ühendus põskkoopaga ehk puruneda õhuke luu hambajuure ja põskkoopa vahel. See ühendus suletakse operatsiooni käigus ja määratakse antibiootikumiravi.
  • Verejooks võib tekkida tavaliselt patsientidel, kes tarvitavad verevedeldajaid, näiteks aspiriini. Sellest tuleks kindlasti arsti eelnevalt informeerida.