Olete kindlasti märganud lapsi, kellel on suus mustad kontsud. Laps ise on alles 2-3 aastane, kuid hambad on juba katki. Millega on tegu?
Kui väikelapse hambad puutuvad liiga pikka aega kokku süsivesikutega, siis hambaemail hävib ja tekib auk hambasse. Seda nimetatakse lutipudelikaarieseks.
Süsivesikud esinevad jookides, nagu nt. mahlad ja piim. Need joogid sisaldavad ühendeid, mis suus lagunevad suhkruks. Suhkrust hakkavad toituma bakterid, mis omakorda oma elutegevuse käigus toodavad happeid. Happed demineraliseerivad hambaemaili ja selle tulemusena muutub hammaste välispind kergesti mõjutatavaks ja poorseks (seal hakkab arenema kaaries). Selline protsess leiab aset siis, kui:
– panete lapse magama koos lutipudeliga, milles on mahl, piim või mingi muu vedelik, mis pole puhas vesi;
– annate talle suhkrut sisaldavaid jooke ja piima ka ärkvel olles, et teda rahustada;
– annate talle suhkru, mee vm. magusa sisse kastetud lutti imeda.
Ema rinnapiim ei tekita üldiselt kaariest, kui laps saab rinda ainult mõõdukalt (st. et ta ei saa sinna kõrvale süsivesikuid sisaldavaid jooke ning laps ei saa rinda liiga tihti). Seega segutoitusid tarbivad lapsed on suurema riski all lutipudelikaariese tekkeks. Tegelikult polegi põhiprobleem selles, mida laps joob, vaid kui tihti ta seda teeb. Mida kauem on tema suus vedelikud (peale puhta vee), seda suurem risk esineb kaariese tekkeks. Seetõttu ei soovitata panna last magama lutipudeliga, milles on magus jook.
Kuna vastsündinul hambaid enamasti pole, siis pole ka bakteritel esialgu kuhu kinnituda. Peale esimeste piimahammaste suhu lõikumist, on aga bakteritel kinnituskoht olemas. Kuna lastel, eriti vastsündinutel, on sülje eritumine suur, siis aitab see suhu kogunenud suhkrujääke kiiresti lahustada ning suu seisab puhtana. Kui aga suhkrurünnak kestab pikemat aega, ei suuda ka lapse sülg tema suud kaitsta (seda eriti magades, kui süljevool on väiksem).
Lutipudelikaariese puhul paistavad tumedad laigud silma esialgu ainult ülemistel esihammastel. Aja jooskul kanduvad need edasi ka tagumistele hammastele ja alumistele esihammastele. Siiski ei ole viimased tavaliselt nii suures ohus kui ülemised, kuna keel katab neid ning ei lase bakteritel sinna kinnituda.
Lutipudelikaariesest hoidumiseks tuleks järgida järgnevaid soovitusi:
– Ära pane last magama pudeliga, milles on suhkrut sisaldavaid jooke, ka. veega lahjendatud mahl või piim.
– Kui laps on magusa joogiga harjunud, pole teda võimalik kohe sellest harjumusest vabastada. Seega tuleks hakata jooki iga päev üha rohkem veega lahjendama, kuni lõpuks laps harjub puhta veega oma janu kustutama. Võõrutusperiood peaks olema läbi viidav paari nädalaga (hiljemalt 12 elukuu lõpuks, mil on osa piimahambaid juba suhu lõikunud).
– Ära kasuta lapse rahustamiseks muud vedelikku peale puhta vee. Kõige parem on lapsele rahustav sõna ja ema-isa armastus.
– Ära kasta lutti oma suhu, suhkru ega mee sisse.
– Kui laps just süües magama ei jää, siis anna talle toidukorra lõpetuseks vett juua.
– Puhasta oma lapse igemeid ja hambaid pärast söögikorda õrnalt puhta marlilapiga või hambaharjaga.
– Lapse hambaid peaks minema hambaarstile näitama juba 2-3 aastaselt (kui suurem osa piimahambaid on suhu lõikunud). Nii harjub ta hambaravikabinetiga juba varakult.
– Õpeta laps jooma kruusist tema 1. sünnipäevaks.
– Uuri hambaarstilt või perearstilt oma kodukoha joogivee fuloriidisisalduse taseme kohta ja kui see on liiga madal, tuleb ühiselt läbi arutada, milliseid fluoriidikomponente võiks lapsele anda, et hambad juba varakult tugevad kasvaksid.
/Dr.Margit Kiviloo/
