Säravvalge naeratus – hammaste valgendamine

Avaleht/Kaasaegne hambaravi, Kasulik nõu, Linnalegendid/Säravvalge naeratus – hammaste valgendamine

Säravvalge naeratus – hammaste valgendamine

Kes ei tahaks saada säravvalget naeratust? Tõsi on see, et esmajärjekorras märgatakse inimese välimuse juures just tihtipeale tema naeratust. Seetõttu on tänapäeval esteetiline hambaravi väga populaarne. Võimalusi hambaid valgeks muuta on mitmeid. Hambapasta, kapevalgendus või laserravi on vaid mõned näited.

Põhjusi, miks mõnel inimesel on hambad tumedamad, teisel heledamad, on palju.

  1. Inimese hambaemaili eripära. Mõne inimese hammaste toon on loomuldaselt kollakam, teisel hallikam.
  2. Toitumistavad (parkaineid sisaldavad toitained). Nt. kohv, tee, mustikad, muststsõstrad, punane vein muudavad hambaid tumedamaks.x
  3. Vanus. Noorena on hambaemail läbipaistvam ja peegeldab paremini valguskiiri. Vanuse lisandudes kulub hamba pindmine kiht ehk email ja nähtavale tuleb järgmine, tumedam kiht dentiin.
  4. Kahjulikud harjumused nt. suitsetamine.
  5. Ravimid. Hammaste värvusele avaldab mõju nt. lapseeas tarvitatud antibiootikum tetratsükliin.
  6. Liiga suur fluoriidi sisaldus joogivees võib samuti põhjustada hammaste värvi muutust.
  7. Trauma. Kui hammas on murdunud löögi, kukkumise vm. tagajärjel, võib muutuda ka selle värv.
  8. Nn. surnud hammas”. Juureravi käigus puhastatakse juurekanal, kus paikneb hambanärv. Kui närv jääb hamba sisse kauemaks ajaks või korralikult kanalit puhtaks ei saada, võib mõnikord juureraviga hammas värvuda tumedamaks.
  9. Vanad täidised. Tänapäeval on täidiste osas küll väga suur värvivalik, kuid kui valdav osa hambast koosneb täidisest, võib hambaemail jääda täidisest erinevat tooni.

Aastakümnetega on erinevad valgendustehnoloogiad mitmekesistunud ja täiustunud ning hetke märksõnadeks on saanud kiirus ning ohutus. Säravvalge naeratuse saamiseks on kõige ohutum pöörduda hambaravikabinetti konsultatsioonile. Koos hambaarstiga saab välja selgitada võimaliku valgendusmeetodi, mis sobiks just sinu hammastele kõige paremini.

Enne hammaste valgendamist peab olema eemaldatud hambakivi ja suurem katt ning pigment hammastelt. Vajadusel tuleb ravida kaaries. Valgendava geeliga kokku puutudes võib katkine hammas valutama hakata.

Teada tasub, et igasugused valgendavad protsessid toimivad ainult hambaemailile, kuid täidisele või kroonile mitte. Seega, kui esihammastes on suured täidised, tasub kaaluda hoopis laminaatide paigaldamist – valgendamine ei pruugi olla sobivaim lahendus, sest sellisel juhul peab pärast hammaste valgendamist tõenäoliselt vahetama täidised välja.

Hammaste valgendamise tulemus sõltub ka sellest, millises olukorras on hambad: kollakamad hambad muutuvad heledamaks kõige paremini, järgmisel kohal on pruunika tooniga hambad, kõige kehvemini muutuvad valgeks hallikat värvi hambad.

Valgendamise püsivus sõltub hügieenist, kahjulikest harjumustest (suitsetamine) ja toitumistavadest (mida vähem kohvi, teed, mustikaid jms. tarbida, seda paremini tulemus kestab).

Kui probleem on ainult pindmine, tasub proovida valgendavat hambapastat, tõsisemate probleemide, näiteks suurte täidiste korral või juhul, kui hambaemail on sedavõrd tumenenud, et isegi valgendamisprotsess tulemust ei anna, tasub mõelda laminaatide paigaldamisele.

Päris kindlasti ei asenda valgendamine korralikku suuhügieeni.

Millised on siis variandid, mille tulemusel saab muuta hambaid valgemaks?

  1. Hambapastad. Valgendava efektiga hambapastad puhastavad enamasti hambaemaili katust. Need pastad sisaldavad abrasiivseid aineid ja aktiivset geeli. Tänu sellele võib hambaemail küll veidi valgemaks muutuda, kuid rohkem põhineb heledamaks/puhtamaks muutumine siiski katu, mustuse ja pigmendi eemaldamises. NB! Abrasiivainetega valgendavaid hambapastasid ei ole soovitatav kasutada väga pikalt, sest pikaajalisel valgendava hambapasta kasutamise järgselt tekib hambaemaili kulumine ja hambad võivad muutuda külma- ja kuumatundlikuks. Pärast kuuajalist valgendava hambapasta kasutamist võiks teha pausi, kasutada õrnematoimelist pastat ja lasta hambaemailil taastuda.
  2. Plaastrid (Crest Whitestrips). See kodune hammaste valgendamise viis on pärit USAst, Eestis pikaajalisem kogemus seni puudub. Valgendava geeliga plaastrid kleebitakse hammastele mõnekümneks minutiks päevas (10 päeva järjest), geeli aktiivsed ained tungivad hammastesse ja muudavad need heledamaks. NB! Ei ole mõeldud pidevaks kasutamiseks!
  3. Valgenduskaped. Hambaarst võtab patsiendi hammastest jäljendi (nii ülemisest kui ka alumisest hambakaarest). Laboris valmistatakse läbipaistvad kaped, mille sisse patsient kodus ise valgendavat karbamiid-peroksiidgeeli paneb. Valgendusgeeli on erineva sisaldusega: 10-, 15- ja 30 protsendilist. Soovitatav on 10- või 15protsendiline, liiga tugev sisaldus võib muuta hambad hellaks. Kaped koos geeliga hoitakse suus öö läbi, hommikul ärgates võetakse kape suust ja pestakse hambad puhtaks. NB! Kasutada võiks kapesid paar-kolm korda nädalas), et toime hammastele ei oleks väga tugev. Pärast kahe-kolmenädalast kasutamist tuleks teha paus, soovi korral võib hiljem uuesti hambaid valgendada. Negatiivseteks omadusteks võib olla hammste tundlikkus või kui kape suus hästi ei istu, võib selle äär igemetele suruda ja tekitada igeme ärritust. Kui geeli kape sisse liiga palju panna ja seda hakkab välja lekkima, võib geel ärritada keelt, kurku ja alla neelates ka magu. Samas positiivseks omaduseks on see, et patsient ise saab doseerida valgendava geeli hulka. Kui patsient tunneb, et hambad muutuvad  hellaks kuumale-külmale, siis saab ta teha paari päevase-nädalase pausi. Pärast valgendamist pole soovitatav süüa paari tunni jooksul, sest hambaemail on vastuvõtlikum igasugustele pigmenteeruvatele toitainetele.

See valgendusviis annab väga häid tulemusi, kui hammastes pole suuri täidiseid.

  1. Hammaste pärlpuhastus ehk soodapesu. Seda protseduuri tehakse kliinikus. Hammastele mõjuvad granuleeritud sooda, õhk ja veesurve. Soodapesu puhastab hambad pigmendist (hambakivi peaks olema eelnevalt eemaldatud). Hambad muutuvad puhtamaks ja säravamaks. Pärast soodapesu pole soovitatav kaks tundi süüa, juua ega suitsetada, sest soodapesu käigus eemaldatakse hammastelt kaitsekiht, mis taastub kahe tunni jooksul. Tulemuse säilitamiseks soovitatakse teha 1-2 protseduuri aastas.
  2. Keemiline valgendamine. Hambaarst kasutab valgendamiseks geeli, milles sisalduvad aktiivsed toimeained (hapnik, vesinikperoksiid ja karbamiidperoksiid jt) tungivad hammastesse muutes neid valgemaks. Teatud juhtudel pannakse spetsiaalne geel hamba sisse ja lastakse seal toimida, seejärel eemaldatakse geel. Tulemus on tavaliselt näha kõige paremini mõne päeva pärast, sest protseduur kestab hammastes edasi peale protseduuri tegemist. Selline valgendus sobib nt. surnud hambale, mi on teistest erineva värvusega ehk tumenenud.
  3. Laser- või ZOOM valgendus. Arsti juures isoleeritakse suu: kaetakse kinni huuled ja igemed, seejärel pannakse hammastele spetsiaalset geeli. Geelis olevad ained aktiveeritakse laser- või ZOOM-lambiga: lamp suunatakse suhu ja lastakse 15 minutit toimida. Seejärel puhastatakse geel hammastelt maha ja pannakse uus kiht geeli ning lastakse jälle veerand tundi toimida. Kokku tehakse 3-4 15minutilist tsüklit. Lõpuks puhastatakse ja loputatakse hambad ja eemaldatakse isolatsioon. Hambatoon muutub 8-10 tooni võrra heledamaks.  Kuid tegelik hammaste värvus saavutatakse paari päeva pärast, mil hamba niiskustase taastub.

Pärast hammaste valgendamist on soovitatav kasutada õrnatoimelisi hambapastasid, mis aitavad hambaemailil taastuda. Kindlasti ei tohiks valgendusprotseduuri järel kasutada valgendavaid hambapastasid. Kuna valgendamine rikub mingil määral hammaste kaitsekihti (mis ajapikku taastub), siis soovitav oleks nädala jooksul mitte süüa tugevaid pigmenteerivaid toite ega näiteks suitsetada.

Laservalgendust ei soovitata teha rasedatele, rinnaga toitvatele emadele, alla 18 aastastele patsientidele, suurte täidistega hammaste puhul, allergia või ülitundlikkuse puhul mõne valgendusgeelides kasutatava komponendi suhtes. Samuti ei sobi laseri või ZOOM-lambi abil valgendamine juhul, kui esineb tundlikkust valgusreaktsioonide suhtes või muud fotokemoteraapiat saavatele isikutele ega melanoomi patsientidele. Patsiendid, kellel esineb hingamisraskusi või tugev neelamisrefleks, ei suuda läbida kogu protseduuri, kuna suu peab olema lahti korraga veerand tundi ja nii kolm või neli korda järjest. Pole soovitatav raskemate krooniliste haiguste korral.

Valgendamise vajadust saab kõige paremini hinnata ja parimat nõu anda siiski hambaarst. Seega oleks kõige parem eelnevalt pöörduda hambaarsti vastuvõtule, kes hindab spetsialisti pilguga üle sinu hammaste olukorra ja soovitab just sulle kõige paremini sobivat hammaste valgendamise meetodit.