Millest tuleneb enamasti hirm hambaarsti ees?
Paljud inimesed muutuvad enne hambaarsti juurde minekut ärevaks. Hirmu põhjuseid on mitmeid, kuid enamasti lähtuvad inimesed lapsepõlves saadud ebameeldivatest kogemustest. On olemas kaks eri asja: hirm hambaarsti ees ja hambaravifoobia. Viimane väljendub eelkõige selles, et patsient teeb mida iganes, et hirmutavat olukorda vältida. Lihtne on see näiteks lendamise ja kõrguse foobia korral, kuid hambaravi lõpmatuseni edasi lükata ei saa. Tihti juhtubki nii, et patsient pöördub hambaarsti poole alles viimases hädas. Kusjuures enamasti on ta teadlik, et hambaravihirm on põhjendamatu. Samas ei suuda ta ka mingit muudatust oma mõttemaailmas läbi viia. Sellises olukorras võivad esineda südame puperdamine, haiglane tunne, minestamine ja üle keha värisemine. Sageli kaasneb patsiendil arsti ees ka mingi valehäbi, kuid hea hambaarst on näinud kõike ja oskab delikaatselt kohelda igasuste probleemidega patsiente.
Kas on olemas ka vahendeid rahustamaks hirmuga/foobiaga patsienti?
Tänapäeval on erinevaid vahendeid, mis hirmu vastu võitlemisel aitavad. Nendeks on nt. suu kaudu manustatavad rahustid ja narkoosis hambaravi, osasid protseduure saab teostada ka sedatsioonis.
Siinkohal tuleb mainida, et rahustite mõju on inimestele väga erinev. Mõne patsiendi korral kulub selleks vaid mõni minut, mõnel aga kuni 45 minutit. Seega tuleb patsiendile planeerida väga palju aega (mis tähendab ka raha) ning ka patsiendile ei mõju selline pikaajaline ootamine väga hästi.
Narkoosis hambaravi on aga üsna äärmuslik vahend, kuna selle protseduuri tagajärjel kaotab patsient teadvuse. Kuigi see võib tunduda kõige mugavam, kasutatakse seda alles siis kui muud meetodid ei aita. Narkoosi puhul tuleb teada väga täpselt patsiendi üldist meditsiinilist tausta ning selline protseduur võib keerulisematel juhtudel isegi eluohtlikuks osutuda.
Mida teha, et võitu saada hirmust hambaarsti ees?
- Püüa leida sümpaatne hambaarst ning oma probleemist temaga rääkida.
- Omale vastuvõtuaega registreerides võiks ka registraatorile öelda, et olete hirmunud ja ei soovi esimesel korral mingeid hambaraviprotseduure, vaid soovite arstiga lihtsalt rääkida. Kui olete hambaarstiga oma hirmust rääkinud, olete ilmselt ka juba selgusele jõudnud kas arst sobib teile või mitte.
- Olles leidnud endale sobiliku hambaarsti, võib alustada väiksematest hambaraviprotseduuridest, nt.hambakivi eemaldamisest, liikudes järk-järgult suuremate ja tõsisemate protseduuride poole. Kui aga tegu on valutava hambaga, siis tuleks loomulikult eelisjärjekorras sellega tegeleda.
- Proovige käia hambaarsti vastuvõtul regulaarselt (täiskasvanud vähemalt 1x aastas), nii väldite suuremate probleemide ja hambaaukude teket, mis teeb ka hambaarstil käimise mugavamaks ja visiidi lühemaks.
- Tänapäeval on võimalik hambaraviprotseduure teha valutult. Selleks on olemas tuimastus ja muu kaasaegne hambaravitehnika.
- Kui see hambaarsti tööd ei sega, siis võib abi olla ka kõrvaklappidega oma lemmikmuusika kuulamisest, samal ajal kui hambaarst Sinu suus toimetab.
- Mõnikord võib abi olla ka sellest, kui võtad hambaarsti juurde kaasa mõne lähedase inimese, nt. lähedase sõbra või pereliikme. Jagatud mure on ju pool muret.
- Ärge jätke pikki perioode hambaravi visiitide vahele. Nii tekib harjumine hambaarsti ja hambaravikabinetiga. Ja lõpuks kui kõik korda saab, siis on enesetunne nii hea. Seega – astuge esimene samm ja edasi läheb juba kõik hästi!
Broneeri endale visiidi aeg kohe meie online-broneerimissüsteemis! Kliki siia!
või helista meile
Tallinn 6 601 006
Tartu 7 371 100
Elva 7 356 777
