Kas halvad hambad on pärilikud?

Kaaries on bakterite poolt põhjustatud haigus, mida me ei saa geenidega kaasa. Pisik kandub edasi perekonna-liini pidi. Nakatajaks on tavaliselt ema või muu lähisugulane (nt. õde-vend) süljekontakti kaudu.

Lutt, lusikas ja suule suudlus on tavalisemad nakkusteed. Nakatutakse tavaliselt 6-30 elukuul piimahammaste suhulõikumise järel. Seepärast on just see periood, mida nimetatakse infektsiooniväravaks, hammaste tervise seisukohalt määrava tähtsusega.

Mida varem ja mida tugevama nakkuse laps pärib, seda enam esineb tema hammastel kaariest. Ehk teisiti öeldes, mida rohkem haigustekitajaid on lapsevanemal, seda rohkem esineb neid ka lapsel.

Hambakaariese eelsoodumus küll aga võib tõesti olla seotud teatud geneetiliste faktoritega, nagu hammaste tugevus, sülje koostis ja suu bakteriaalne keskkond, mis võib suurendada või vähendada kaariese tekkimise riski. Suur osa kaariese tekkimise riskist on seotud siiski käitumuslike teguritega, nagu suuhügieen ja toitumine.

Ehk väide “emal-isal olid halvad hambad” ei saa olla ettekäändeks suuhügieeni hooletusse jätmisel.

Öeldakse isegi, et me pole pärinud halvad hambad, vaid hoopis halvad hügieenivõtted ja toitumisharjumused.

Seega aitab hammaste korrektne pesemine, hambaniidi kasutamine ning tervislik toitumine hambahaigusi ära hoida ka geneetilise eelsoodumusega inimestel.

Geneetiline eelsoodumus ja hambahaigused

Kuigi kaariest ei saa geenidega kaasa, on tõsi, et mõned hambaprobleemid võivad olla geneetilise päritoluga.

Geneetiliselt võivad olla päritavad muuhulgas näiteks:

• Hammaste emaili ja dentiini arenguhäired – see muudab hambad tundlikumaks ja vastuvõtlikumaks kahjustustele.
• Hammaste arvu kõrvalekalded – mõned inimesed sünnivad vähemate või rohkemate hammastega.
• Lõualuu kuju ja suuruse häired – see võib viia hambumuse probleemideni, mis vajavad ortodontilist ravi.
• Sülje koostis ja suuõõne mikrofloora omadused – tulenevad organismi ainevahetuse protsesside eripärast.

Geneetiliselt kaasa sündinud hambahaigusteks võivad olla näiteks hambaemaili ja dentiini arenguhäired, hammaste arvu kõrvalekalded, lõualuu kuju ja suuruse probleemid, huule- ja suulaelõhed, hüpertensioon ehk ülitundlikkus kõrgete ja madalate temperatuuride suhtes.

Geneetiliselt nõrga hambaemaili korral võivad abiks olla remineraliseerivad protseduurid, mis tugevdavad hammaste mineraalset koostist ja sulgevad hambapinnal olevad lohud ning vaod.

Hambakatu ja hambakivi moodustumine on peamiselt seotud suuhügieeni ja toitumisega, kuid pärilikud tegurid võivad siiski mõjutada sülje koostist ja kogust, mis omakorda võib suurendada hambakivi tekkimise riski. Seega, kui vanematel on kalduvus hambakivi tekkimisele, võib seda ka lapsel täheldada.

Siiski tuleb meeles pidada, et pärilikkus pole määrav. Suure osa probleemide põhjuseks on halvad hügieeniharjumused ja ebatervislik toitumine, mida õnneks saab muuta ja parandada.

Kuidas vältida kaariest ja hambahaigusi?

Kuigi geneetiline eelsoodumus võib mängida rolli, on suuhügieenil ja elustiilivalikutel kaariese ennetamisel otsustav tähtsus. Regulaarne hammaste pesemine, hambaniidi kasutamine ja tervislik toitumine võivad oluliselt vähendada kaariese tekkeriski. Oluline on õpetada lastele varakult korralikku suuhügieeni ning vältida magusaid jooke ja toite, mis soodustavad kaariese ehk hambaaukude teket.

Laste hammaste hooldus

Erilist tähelepanu tuleb pöörata laste hammaste hooldusele, kuna piimahambad mängivad olulist rolli suu ja lõualuu arengus. Piimahambad loovad ruumi püsihammastele ning mõjutavad lapse üldist suutervist.

Siin on mõned nõuanded laste hammaste tervise hoidmiseks:

• Alusta lapse hammaste harjamist kohe, kui esimene hammas suhul lõikub;
• Kasuta lapsele sobivat fluoriidi sisaldavat hambapastat;
• Väldi lutipudeli kasutamist öösel, kuna magusad vedelikud soodustavad kaariese teket;
• Külastage hambaarsti vähemalt kord aastas ennetava kontrolli jaoks.

Loe ka, mida teha juhul, kui laps ei taha hambaid pesta ja mis on lutipudelikaaries.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et “halvad” hambad ei ole alati vanematelt päritud. Geneetiliselt on päritavad ennekõike teatud hammaste emaili ja dentiini arenguhäired, hammaste arvu kõrvalekalded ning lõualuu kuju ja suuruse ehk hambumuse häired, mitte aga kaaries ise.

Seega, kuigi su geneetika võib anda väikese eelsoodumuse, on tervislikud eluviisid, korralik suuhügieen ja regulaarne hambaarsti külastus parimad viisid, kuidas tagada terve naeratus nii endale kui oma lastele.