Kas halvad hambad on pärilikud?
Kaaries on bakterite poolt põhjustatud haigus, mida me ei saa geenidega kaasa. Pisik kandub edasi perekonna-liini pidi. Nakatajaks on tavaliselt ema või muu lähisugulane (nt. õde-vend) süljekontakti kaudu. Lutt, lusikas ja suule suudlus on tavalisemad nakkusteed. Nakatutakse tavaliselt 6-30 elukuul piimahammaste suhulõikumise järel. Seepärast on just see periood, mida nimetatakse infektsiooniväravaks, hammaste tervise seisukohalt määrava tähtsusega. Mida varem ja mida tugevama nakkuse laps pärib, seda enam esineb tema hammastel kaariest. Ehk teisiti öeldes, mida rohkem haigustekitajaid on lapsevanemal, seda rohkem esineb neid ka lapsel.
Samas ei saa väide “emal-isal olid halvad hambad” olla ettekäändeks suuhügieeni hooletusse jätmisel. Öeldakse isegi, et me pole pärinud halvad hambad, vaid hoopis halvad hügieenivõtted ja toitumisharjumused. Seega aitab hammaste korrektne pesemine, hambaniidi kasutamine ning tervislik toitumine hambahaigusi ära hoida ka geneetilise eelsoodumusega inimestel.
Kokkuvõtteks tuleb seega öelda, et “halvad” hambad ei ole alati vanematelt päritud. Geneetiliselt on päritavad ennekõike hammaste emaili ja dentiini arenguhäired, hammaste arvu kõrvalekalded ning lõualuu kuju ja suuruse ehk hambumuse häired. Enamasti on siiski meie endi väärkäitumine või käitumisharjumuste puudumine põhjuseks, miks hambad on kergemini kaariesest haaratud.
